E-poodide ligipääsetavus: miks ja kuidas muuta oma veeb vastavaks?

Digiligipääsetavus tagab, et ka erivajadustega inimesed saavad veebilahendusi kasutada. See tähendab, et veebilehe või rakenduse disain peaks olema kohandatud võimalikult laiale kasutajaskonnale, sealhulgas neile, kes kasutavad ekraanilugejat, ei saa kasutada hiirt või vajavad muid erilahendusi. Ligipääsetavuse põhimõtete järgimine ei too kasu ainult erivajadustega inimestele, vaid muudab veebilahendused kasutajasõbralikumaks kõigile külastajatele.

Kui Euroopa Liidu riigiasutustele on digiligipääsetavuse nõuded kehtinud juba mitu aastat, siis 28. juunil rakenduva direktiiviga laienevad need ka erasektorile. Mida see tähendab e-kaupmeestele, sellest rääkisid Äripäeva Raadio saates “E-kaubanduse areng ja tulevik” Jakob Rosin (Ligipääsuke) Rauno Raid (Finest) ja saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.

Kuula saadet siin:

Milline on digiligipääsetavuse hetkeseis Eestis?

Ligipääsetavuse ekspert Jakob Rosin märkis, et olukord on paranemas – osalt ka seetõttu, et uue regulatsiooni tulek on toonud teema rohkem fookusesse. „Mida rohkem me sellest räägime, seda enam võiks mõelda laiemalt, et ligipääsetavus pole pelgalt nõue, vaid see on võimalus muuta teenus kliendile mugavamaks, kiiremaks ja paremaks,“ selgitas ta.

Digilahenduste arendamisega igapäevaselt tegelev Rauno Raid tõdes, et e-kaubanduse ettevõtted on küll hakanud pöörama tähelepanu ligipääsetavusele, kuid areng on olnud aeglane.

Ühe suurima takistusena tõi ta välja vähesed teadmised: „Paljud kaupmehed ei tunne oma klienti – nad ei tea, millised vajadused klientidel on, ega oska aimata, mida saaks paremaks teha”. Rosin julgustab e-kaupmehi rohkem oma klientidega suhtlema ja ka poe ligipääsetavuse osas tagasisidet küsima. Tehnilise poole pealt võib e-poodnikule abiks olla Ligipääsuke, mis aitab detailselt tehniliselt hinnata e-poe ligipääsetavust ning pakub praktilisi soovitusi selle parandamiseks.

Keda digiligipääsetavuse direktiiv puudutab?

Uued digiligipääsetavuse nõuded ei puuduta ainult e-kaubandust – need laienevad ka pankadele, transpordiettevõtetele, pileti- ja makseautomaatidele, nutitelefonidele, e-raamatutele ning paljudele teistele digilahendustele. Tegemist on ulatusliku muudatusega, mis mõjutab suurt osa elanikkonnast.

„Euroopa Liidus on lausa 27% inimestest teatanud, et neil on mõni erivajadus, mis tähendab rohkem kui 100 miljonit inimest,“ toob Rosin välja. Samuti on oluline arvestada vananeva elanikkonnaga, mistõttu ligipääsetavuse teema muutub meie ühiskonnas järjest olulisemaks.

Suvel jõustuva direktiivi nõuded ei laiene mikroettevõtetele, mille käive on alla 2 miljoni euro ja kus on alla 10 töötaja. Siiski, kasvule orienteeritud e-poed teevad targalt, kui arvestavad ligipääsetavusega juba täna, tõdesid saatekülalised.

Millest alustada?

“Ligipääsetavuse tagamiseks vajalike muudatuste maht sõltub e-poe keerukusest,” selgitas Raid. “Mida suurem ja kohandatum on veebipood, seda rohkem tööd tuleb teha.” Samas on mitmeid lihtsamaid samme, mida kaupmees saab ise ette võtta. Näiteks tuleks tootepiltidele lisada alternatiivtekstid (Alt-tekstid), mis kirjeldavad, mida pildil kujutatakse või üle vaadata veebilehe värvikontrastid, sest teatud juhtudel võib olla vajalik muuta värve või tekstide tonaalsust, tagamaks parem loetavus.

Rosin rõhutas, et veebilehe funktsioonid peavad olema korrektselt kirjeldatud. Levinud probleemid on tühjad lingid ja anonüümsed nupud, mida ekraanilugejad ei oska tõlgendada. Selleks, et kõik kasutajad, sealhulgas ekraanilugejaid kasutavad inimesed, saaksid veebi mugavalt kasutada, peaks sel olema ekraani fookus.

Saatekülalised soovitasid mitte jääda lootma erinevatele vidinatele, mis lubavad veebi kerge vaevaga ligipääsetavaks muuta. Need tööriistad ei ole 100% usaldusväärsed. Veebi analüüsimiseks võib neid küll kasutada, kuid järgmine samm analüüsi tulemuste tõlgendamiseks ja paranduste tegemiseks oleks pöörduda eksperdi poole.

Mis juhtub pärast direktiivi rakendumist?

Digiligipääsetavuse nõuete täitmist hakkab kontrollima Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Raid selgitas, et kui on näha, et ettevõte ei ole astunud nähtavaid samme oma veebilehe vastavusse viimiseks, võib amet määrata ettekirjutusi või isegi sunniaraha kuni 10 000 euro ulatuses. Samas on tõenäoline, et ettevõtjatele antakse sujuv üleminekuperiood. “Mõistlik oleks siiski pingutada, et 28. juuniks oleks maksimaalne valmisolek,” soovitas ta.

“Pärast direktiivi jõustumist saavad ka kliendid õiguse nõuda, et e-pood oleks ligipääsetav,” märkis Rosin.

Ligipääsetavus ja SEO

Veebi ligipääsetavus tähendab tegelikult veebilehe arusaadavaks tegemist programmidele ja masinatele, sealhulgas otsimootoritele. Seetõttu muutub ligipääsetav leht paremini loetavaks ka Google’ile, mis omakorda parandab SEO-d. Alt-tekstid aitavad selgitada piltide sisu, muutes lehe tervikuna arusaadavamaks.

Raid tõi välja, et ligipääsetav mugav pood suudab inimest tõenäoliselt pikemaajaliselt köita ja inimene viibib veebilehel kauem – seegi on positiivne sisend otsimootorile.

“Enamus e-poe platvorme pakuvad juba valmis teemasid, mis vastavad ligipääsetavuse nõuetele või võimaldavad kaupmeestel vajalikku ligipääsetavuse teavet lihtsalt lisada,” rääkis Rosin.

Ligipääsetavus toob rohkem külastusi

Rosin leiab, et ostukeskkonna kasutajasõbralikkus võib mõnikord olla hinnast olulisem ja mängib suurt rolli kliendilojaalsuse hoidmisel. Kui veebileht on mugav ja lihtsasti navigeeritav, on kasutajatel suurem tõenäosus seal kauem viibida ja tagasi tulla. See on eriti tähtis erivajadustega inimestele, kelle jaoks ligipääsetavus on igapäevaelus hädavajalik.

Kui konkurendid on juba ligipääsetavusele keskendunud, võivad e-poed, kes seda ei tee, kaotada kliente, kes väärtustavad paremat kasutusmugavust.