Postitatud 26.05.2021

Euroopa Liidus läbi viidav reform lõpptarbijale piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas puudutab kõiki Eesti ettevõtteid, kes piiriüleselt midagi müüvad.

ELi käibemaksudirektiivis (2006/112/EÜ) on vastavad muudatused juba sisse viidud jõustumistähtajaga 1. juulist. Samaks ajaks peavad ka kõik liikmesriigid oma käibemaksuseadusi muutma. Tehtavate muudatuste eesmärgiks on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele, niinimetatud kolmandate riikide ehk ELi väliste riikide ettevõtetega võrreldes.

Muudatuste eesmärgiks on tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul on reformi eesmärgiks küll ühtlustada ja lihtsustada üle-Euroopalist süsteemi, aga esialgu võib tekkida segadust varasemast rohkem. “Seda, kas süsteem läheb ka tegelikult lihtsamaks, näitab aeg,” ütleb Väät. “Ehkki eesmärk on hea, tuleb esialgu segadust veel omajagu.”

Mis täpsemalt muutub?

Muutub kaks asja. Esiteks ühtlustatakse käibemaksu piirmäärad ehk hakatakse rakendama ühiseid reegleid ühendusesisesele kaugmüügile ja digiteenustele ning muudele teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis. Käibemaksu piir on teadupärast igas riigis erinev, Eestis näiteks peab käibemaksu kohuslaseks ennast registreerima ettevõte käibega 40 000 eurot või rohkem. Reformiga kaotatakse ELi liikmesriikides kehtivad erinevad kaugmüügi piirmäärad ja kasutusele võetakse üldise piirmäärana 10 000 eurot. “Kehtestatakse ühtne 10 000 eurone käibemaksu piir kaugmüügile kogu Euroopa Liidus. Ehk kui Eesti ettevõte müüb Euroopa Liidu ükskõik millisesse riiki rohkem kui 10 000 euro eest, peab ta tulevikus registreerima end käibemaksu kohuslaseks,” võtab Väät muudatuse kokku.

Kui ettevõte müüb Euroopa Liidu ükskõik millisesse riiki rohkem kui 10 000 euro eest, peab ta registreerima end käibemaksu kohuslaseks

Käibemaksu piirmäär kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügile ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele – 10 000 eurot kõikidesse ELi liikmesriikidesse kokku. Kui 10 000 euro piirmäära ei ületata, on ettevõttel käibe maksustamisel õigus rakendada müüjana asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu.

Ehk uus lihtsustatud käibemaksuvorm tähendab seda, et Eesti ettevõte võib vabatahtlikult end kohe käibemaksu kohuslaseks registreerida, jätkab Väät. “Kasvõi alates käibe esimesest eurost. Ning tal on võimalik kõik maksud Eesti EMTAs deklareerida, kes kannab siis need ise edasi,” ütleb Väät, et kui muidu peab igas Euroopa Liidu riigis ennast eraldi käibemaksu kohuslaseks registreerima ja igasse riiki maksma käibemaksu eraldi, siis lihtsustatud vorm tähendab seda, et ettevõte võib teha Eesti EMTAsse avalduse ja maksta kogu oma ELi sisese müügi eest käibemaksu Eesti EMTAsse, kes järgmine kuu selle siis igasse liikmesriiki vastavalt ise edasi maksab.

Väät rõhutab, et piiritaha müües tasub olla igal juhul tähelepanelik. Näiteks tähendavad 1. juulist jõustuvad muudatused seda, et käibemaksukohuslaseks võib muutuda ettevõte, kes seda varem seaduse järgi ei olnud. “Teine asi, mida peab ettevõtjana tähele panema, et kui igas riigis on käibemaksu piir erinev – Eestis on see 20%, Soomes näiteks 24% ja Rootsis 25%, siis kui sa müüd Rootsi või Soome ja arvestad seejuures 20%lise käibemaksuga, pead sa neli või viis protsenti järgmine kuu sellele juurde maksma,” toob Väät näiteid aspektidest, miks tasub kõik nüansid endale selgeks teha, et ettevõttena rahaliselt mitte kaotada.

Teise reformiga kaasneva muutatusena kaotatakse 1. juulist alates käibemaksuvabastus väikese (kuni 22 eurose) väärtusega kaupade impordile. “Kaob ära 22-eurone käibemaksuvabastus kolmandatest riikidest ehk siis kui hetkel näiteks Hiinast või mujalt väljastpoolt Euroopa Liitu saadetise tellimisel – juhul kui selle väärtus on alla 22 euro – ei pea sellelt käibemaksu maksma, siis edaspidi tuleb käibemaksu maksta alates esimesest eurost,“ selgitab Väät.

Kaob ära väikeste ostude (kuni 22 eurot) käibemaksuvabastus kolmandatest riikidest tellides

Kui kaupu tellitakse väljastpoolt ELi, tuleb üldjuhul käibemaks tasuda lõpptarbijal, kes kauba tellib ja impordib. Lõpptarbija tasub käibemaksu isikule, kes kaubad tollile esitab (enamasti postiteenuse osutaja, kullerfirma või tolliagent)  – müügi hetkel e-poes käibemaksu ei tasuta. See tähendab, et ettevõtja, kes esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba tegeliku saaja eest ning on kauba valdaja, toimetades kaupa Eestis asuvale kaubasaajale, tasub lõpptarbijatelt kogutud käibemaksu maksuhaldurile kord kuus. Imporditud kaup maksustatakse seejuures alati käibemaksu standardmääraga, mis on Eestis 20% ja käibemaks tasutakse hiljemalt käibemaksu kogumise kuule järgneva kuu 16. kuupäeval.