Kohalikul e-poe kliendil pole kaardimaksetest sooja ega külma

Kaubandusuudistest käis jälle läbi välgatus, nagu oleks e-poodlejad Eestis hakanud järsku pangakaardi usku pöörama. Paraku on ka sel korral tegemist valestardiga.

Meil Maksekeskuses pole selle vastu vähimatki, kui inimesed peaksid tõesti ühel hetkel kaardimakseid varasemast rohkem eelistama. Õigupoolest oli Maksekeskus aastal 2014 esimene, kes hakkas Eestis pakkuma ühekliki- ja püsimakseid, mis varem siinsetele kaupmeestele kättesaadavad polnud. Reaalsuses on kaardimaksed meie kohalikus e-kaubanduses aga jätkuvalt nišiteenus.

Pilti võib segaseks teha asjaolu, et kaardimaksed tervikuna ju kasvavad, ka online’is. Ent pea kogu see kasv tuleb välismaa e-poodides tehtud tehingutest, nagu näha Eesti Panga statistikast:

Absoluutnumbrites on ju ka kohalikud kaarditehingud internetis suuremad kui nad olid aasta tagasi samal ajal, aga samal ajal kasvab mühinal kogu Eesti e-kaubandus (mõne kaardiäri arendamisest huvitatud turuosalise vihjed, nagu oleks vähene kaardikasutus kuidagi Eesti e-kaubanduse arengu piduriks, tunduvad selles valguses pehmelt öeldes kummalised). Mingit hüpet pangakaardi kui makseviisi osatähtsuses me siiani tarbijakäitumises pole näinud, see suurusjärk paistab ka Maksekesksuse statistikas väga järjekindlalt püsivat seal, kus ta juba pikemat aega on olnud.

Muide, me ei ole selles küsimuses Euroopas mingi ainuke valge vares. Kui me vaatame näiteks kasvõi Soome Keskpanga statistikat sealse tarbijakäitumise kohta, on pilt üsna sarnane:

Teisalt väärib aga ülekordamist, et kuigi Euroopa integratsiooni vedajatele meeldib unistada vastupidisest, siis mingist homogeensest ühisturust rääkida Euroopas täna on ilmselge liialdus – äritegemisviisid ja tarbimisharjumused võivad isegi sarnase elatustasemega naaberriikides olla äärmiselt erinevad ja samas püsivad. Olgu siin illustratsiooniks toodud Soome tarbijate maksmiseelistuste võrdlus teiste Põhjamaade omadega raportist “E-commerce trends in the Nordic 2015”

Kuid see kõik ei tähenda, et kaardimaksed oleks internetis mõttetud. Kui soov on müüa välismaale, tehingud on keskmisest märksa suuremad või ka keskmisest märksa väiksemad aga regulaarsed (igakuine osalustasu vms), võib see olla vägagi mõttekas täiendus makseviisidele, mida internetikasutajatele välja pakkuda.