Postitatud 29.07.2021

Aasta tagasi lootis ilmselt enamik eestimaalastest, et 2021 saab olema väga erinev aastast 2020. Reaalsuses on aga koroonalainetused siiani järginud väga sarnast rütmi ning see loodusjõud on ka kogu muu elukorralduse kujundanud mulluse šoki kordusetenduseks.

Ent erinevusi on. Tulles nüüd kitsamalt e-kaubanduse juurde, siis kõige olulisem on see, et sel aastal pole enam paanikat. Pudelikaelad on likvideeritud, kaup on laos olemas, klienditeenindusjõudu jagub ja tarned sujuvad. Võiks argumenteerida, et see kõik koos on võimaldanud käesoleval kevadel demonstreerida e-kaubanduse tõelist turumahtu, mille puhul mullu jäi piirajaks pakkujate võimekus.

Ka kevadine hüpe nõudluses oli mullusega võrreldes pisut nihkes, tõstes tänavu pead juba veebruaris, aga taandudes samuti veidi varem mai lõpus. Kuiste mahtude võrdlemise eelmise aasta samade kuudega muudab selline sesoonsuse nihkumine üsna vildakaks. Küll aga tasub pilk hoida pikema perioodi koondnumbritel. Maksekeskuse statistika põhjal kasvasid e-kaubanduse tehingumahud esimesel poolaastal mullusega võrreldes 54%, mis ületas ilmselt paljude ettevõtjate ootuseid (aga mitte lootuseid) arvestades 2020 kevade väga tugevat baastaset.

Vahest veel põnevam küsimus on aga, millist kasvu peaks eeldama edaspidiseks olukorras, kus pandeemia tarbijakäitumist ei dikteeri. Juuli on heaks lakmuspaberiks, sest kesksuvine elu Eestis ei ole kaubanduse osas erinenud kuigivõrd harjumuspärasest ei käesoleval ega eelmisel aastal. Hetkel viitavad meie numbrid tublile 33%-sele aastakasvule ehk oleme tagasi tempo juures, mida harjunud nägema 2019ndal aastal. Paraku viimased viiruse leviku kohta süvendavad kahtlust, et nii rahulikuks teine poolaasta ei jää ja e-kaupmeestel on pärast väikest suvepuhkust taas aeg kinnitada rihmad.